Mördis oleva tärkliseeetri toimemehhanism

Tärkliseeeter on teatud tüüpi tsellulooseeter, mida kasutatakse tavaliselt mördi lisandina selle toimivuse parandamiseks. Mördis oleva tärkliseeetri põhiülesanne on parandada selle töödeldavust, veepeetust ja nakkeomadusi. Mördis oleva tärkliseeetri toimemehhanismi saab selgitada järgmiselt:

1. Töödeldavuse parandamine: Tärkliseeeter võib parandada mördi töödeldavust, vähendades segu viskoossust. See saavutatakse tärkliseeetri molekulide adsorptsiooniga tsemendiosakeste pinnale, mis vähendab nende elektrostaatilisi laenguid ja suurendab nende liikuvust. See vähendab hõõrdumist osakeste vahel, võimaldades neil vabamalt ja kergemini liikuda. Selle tulemusena muutub mört vedelamaks ja sellega on lihtsam töötada.
2. Veepeetus: Tärkliseeeter võib parandada mördi veepeetust, moodustades tsemendiosakeste ümber kaitsekile. See kile takistab segus oleva vee liiga kiiret aurustumist, võimaldades mördil ​​püsida töövõimelisena pikemat aega. See on eriti oluline kuumades ja kuivades tingimustes, kus vee aurustumiskiirus mördist on kõrge.
3. Adhesioon: Tärkliseeeter võib parandada mördi nakkumist aluspinnaga, suurendades selle kleepuvust. See saavutatakse vesiniksidemete moodustumisega tärkliseeetri molekulide ja substraadi pinna vahel, mis suurendab liidese adhesioonitugevust. See parandab üldist nakketugevust mördi ja aluspinna vahel, vähendades eraldumise või purunemise ohtu.

Kokkuvõttes põhineb tärkliseeetri toimemehhanism mördis selle võimel parandada segu töödeldavust, veepeetust ja adhesiooniomadusi. Tärkliseeeter saavutab selle, vähendades segu viskoossust, moodustades tsemendiosakeste ümber kaitsekile ja suurendades mördi kleepuvust. Tärkliseeetri kasutamine mördis võib parandada segu üldist jõudlust ja vastupidavust, mille tulemuseks on tõhusam ja tulemuslikum ehitusprotsess.