Focus on Cellulose ethers

Drymix mördi põhiomadused

Drymix Mortar on kaasaegse ehitustehnika kõige laialdasemalt kasutatav ja üks olulisemaid materjale. See koosneb tsemendist, liivast ja lisanditest. Tsement on peamine tsementiivmaterjal. Täna õpime lähemalt kuivsegu mördi põhiomadustest.

Ehitusmört: See on ehitusmaterjal, mis on valmistatud sobivas vahekorras tsementeeriva materjali, peene täitematerjali, lisandi ja vee abil.

Müürimört: Mörti, mis seob müüritisse telliseid, kive, plokke jms, nimetatakse müüritise mördiks. Müürimört täidab plokkide tsementeerimise ja koormuse ülekandmise rolli ning on müüritise oluline osa.

1. Müürimördi koostismaterjalid

(1) Tsemendimaterjal ja lisandid

Müürimördis tavaliselt kasutatavad tsemendimaterjalid on tsement, lubjapasta ja ehituskips.

Müürimördis kasutatava tsemendi tugevusklass tuleks valida vastavalt projekteerimisnõuetele. Tsemendimördis kasutatava tsemendi tugevusaste ei tohiks olla suurem kui 32,5; tsemendi segamördis kasutatava tsemendi tugevusaste ei tohiks olla suurem kui 42,5.

Mördi töödeldavuse parandamiseks ja tsemendi koguse vähendamiseks segatakse tsemendimörti sageli veidi lubjapastat, savipastat või lendtuhka ning selliselt valmistatud mörti nimetatakse tsemendisegimördiks. Need materjalid ei tohi sisaldada kahjulikke aineid, mis mõjutavad mördi jõudlust ja kui need sisaldavad osakesi või aglomeraate, tuleks need filtreerida 3 mm ruudukujulise avaga sõelaga. Kustutatud lubjapulbrit ei tohi otse müürimördis kasutada.

(2) Peentäitematerjal

Müürimördil ​​kasutatav liiv peaks olema keskmine liiv ja killustik jäme liiv. Liiva mudasisaldus ei tohiks ületada 5%. M2,5 tugevusastmega tsemendiga segatud mördi puhul ei tohiks liiva mudasisaldus ületada 10%.

(3) Nõuded lisaainetele

Nagu lisandite lisamine betooni, mördi teatud omaduste parandamiseks, lisandid nagu plastifitseerimine, varajane tugevus,tselluloosi eeter, võib lisada ka antifriisi ja aeglustit. Üldjuhul tuleks kasutada anorgaanilisi lisandeid ning nende tüübid ja annused tuleks määrata katsetega.

(4) Nõuded mördi veele on samad, mis betoonile.

2. Müürimördisegu tehnilised omadused

(1) Mördi voolavus

Oma raskuse või välisjõu mõjul voolava mördi jõudlust nimetatakse mördi voolavuseks, mida nimetatakse ka konsistentsiks. Mördi voolavust näitav indeks on vajumisaste, mida mõõdetakse mördi konsistentsi mõõtjaga ja selle ühikuks on mm. Mördi konsistentsi valikul projektis lähtutakse müüritise tüübist ja ehituskliima tingimustest, mille saab valida viidates tabelile 5-1 (“Müüritise ehituse ja aktsepteerimise koodeks” (GB51203-1998)).

Mördi voolavust mõjutavad tegurid on: mördi veekulu, tsemendimaterjali tüüp ja kogus, täitematerjali osakeste kuju ja gradatsioon, lisandi iseloom ja doseerimine, segamise ühtlus jne.

(2) Mördi veepidavus

Segamördi transportimise, parkimise ja kasutamise ajal takistab see vee ja tahkete materjalide, peene lobri ja täitematerjali eraldumist ning vee hoidmise võime on mördi veepidavus. Sobiva koguse mikrovahu või plastifikaatori lisamine võib oluliselt parandada mördi veepidavust ja voolavust. Mördi veepeetust mõõdetakse mördi delaminatsioonimõõturiga ja seda väljendatakse delaminatsioonina (. Kui delaminatsioon on liiga suur, tähendab see, et mört on altid delaminatsioonile ja eraldumisele, mis ei soodusta ehitust ega tsemendi kõvenemist. Müürimördi kihistumise aste ei tohiks olla suurem kui 3 0 mm. Liiga väikese kihistumise korral võivad tekkida kuivavad kokkutõmbumispraod, seega ei tohiks mördi kihistumine olla väiksem kui 1 0 mm.

(3) Seadistusaeg

Ehitusmördi tardumisaega hinnatakse 0,5 MPa ulatuva läbitungimistakistuse alusel. Tsemendimört ei tohi ületada 8 tundi ja tsemendiga segatud mört ei tohi ületada 10 tundi. Pärast lisandi lisamist peaks see vastama projekteerimis- ja ehitusnõuetele.

3. Müürimördi tehnilised omadused pärast kõvenemist

Selle tugevusindeksina kasutatakse mördi survetugevust. Proovi standardsuurus on 70,7 mm kuupproovid, rühm 6 isendit ja standardkultuur on kuni 28 päeva ning mõõdetakse keskmist survetugevust (MPa). Müürimört jaguneb survetugevuse järgi kuueks tugevusklassiks: M20, M15, M7,5, M5,0 ja M2,5. Mördi tugevust ei mõjuta mitte ainult mördi enda koostis ja osakaal, vaid see on seotud ka aluse veeimavusvõimega.

Tsemendimördi puhul saab hindamiseks kasutada järgmist tugevusvalemit:

(1) Mitteimav alus (nt tihe kivi)

Mitteimav alus on peamine tegur, mis mõjutab mördi tugevust, mis on põhimõtteliselt sama, mis betoonil, see tähendab, et selle määrab peamiselt tsemendi tugevus ja vee-tsemendi suhe.

(2) Vett imav alus (nt savitellised ja muud poorsed materjalid)

Seda seetõttu, et aluskiht suudab vett imada. Kui see imab vett, sõltub mördis peetava vee kogus selle enda veepeetusest ja sellel on vähe pistmist vee-tsemendi suhtega. Seetõttu määrab mördi tugevus sel ajal peamiselt tsemendi tugevuse ja tsemendi koguse järgi.

Müürimördi nakketugevus

Müürimördil ​​peab olema piisav sidusjõud müüritise sidumiseks tahkeks tervikuks. Mördi sidumisjõu suurus mõjutab müüritise nihketugevust, vastupidavust, stabiilsust ja vibratsioonikindlust. Üldjuhul kohesioonijõud suureneb koos mördi survetugevuse suurenemisega. Mördi sidusus on seotud ka müüritise pinnaseisundi, niiskusastme ja kivistumistingimustega.


Postitusaeg: 07. detsember 2022
WhatsAppi veebivestlus!